| Autor: | Merle Kollom |
| Pealkiri: | Uurimus Eesti rahvusliku orelikultuuri ajaloolisest kujunemisest ja 21. sajandi orelihariduse jätkusuutlikkusest |
| Juhendaja: | Aaro Tetsmann |
| Õppekava: | Muusikaõpetaja MA |
| Osakond: | Muusikaosakond |
| Lühiülevaade: |
Uurimuse teema kujunes välja Eestis valitsevas hetkeolukorrast, kus orelikultuur ja selle edasiviijad ei ole riiklikul tasandil piisavalt väärtustatud, oreliharidus ei ole süsteemne ning oreli algõpe riiklikul tasandil peaaegu puudub. Töö probleem on tuletatud ajaloole tuginevast teadmisest, et Eestil on mereäärse riigina olnud soodne asukoht orelikultuuri varajaseks tekkeks, samuti arenguks tänu Eesti oreliajaloo suurkujudele järjepidevale tööle. Tänase orelikultuuri jätkusuutlikkus on otseses sõltuvuses orelihariduse kvaliteedist ja üleriiklikust hoiakust, tegelikkuses kajastub vähene huvi oreli ja kirikumuusiku eriala vastu ning organistide ja orelipedagoogide alamotiveeritus. Uuring püüab juhtida tähelepanu väärtustele, mille kaitsmine on üldises kultuurikontekstis oluline ning selle säilitamine saab toimuda eelkõige selle eriala spetsialistide aktiivsel osalusel.
Kasutatud on kvalitatiiv-kvantitatiivset uurimisviisi. Uurimuse metoodika põhineb küsimustikul Eesti organistide orelikultuuri ja –haridusalaste seisukohtade kaardistamiseks, ajaloolised andmed tuginevad kirjalikel allikatel. Ligi 2250 aastasesse orelikultuuri kujunemisse on Eesti olnud kaasatud umbes 700 aastat. Oreli areng ja kasutusala on liikunud käsikäes muusika arengu ja ühiskonnas valitsevate väärtushinnangutega. Valitsevad väärtushinnangud on jaotanud eesti orelikultuuri ajaloolise kujunemise vastavalt arengulisteks või tagurlikeks etappideks. Eesti orelihariduse ja interpretatsioonikunsti üldist olukorda võib nimetada pigem positiivseks, kuigi tulemused olid ebaühtlased, seotud töötingimuste, –hõive ja tasustamisega. Vajakajäämised on seotud orelipedagoogika ebaühtluse ning süsteemse oreliõpetuse puudumisega algastme tasandi muusikakoolides ja orelipedagoogide ning oreliõpilaste alamotiveeritus. Eestil on tugev potentsiaal kuuluda arenenud orelikultuuriga riikide hulka rahvusvahelisel tasandil, kuid ajalooliselt kaaluka orelikultuuri jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik erialaspetsialistide aktiivsem koostöö ning suurem tähelepanu riiklikul tasandil. Praktiliseks soovituseks: tulevikuperspektiivist lähtuvalt oleks otstarbekas kokku kutsuda vastava valdkonna spetsialistid, analüüsida ja hinnata uurimustöö tulemusi. Moodustada professionaalne töögrupp, käivitada eesmärgistatud tööprotsess. Orelihariduse jätkusuutlikkust toetavad ja pidurdavad ilmingud ning võimalikud lahendused võiks avalikustada üleriiklikul tasandil. Töögrupi esmases fookuses võiks olla oreliharidus: oreli ja kirikumuusika eriala propageerimine, algastme õppekavade väljatöötamine, emakeelse oreliõpiku koostamine ja väljaandmine, oreliõpetuse käivitamine lastemuusikakoolides, mis omakoda tagaks erialase töö diplomeeritud spetsialistidele. Merle Kollom lõputöö autor TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia |
| Kirje ESTER'is: | Link |
| Täistekst DSpace’is: | Link |